Ungari hümni ajalugu alates luuletuse (Ferenc Kölcsey, 1823) ja seejärel laulu (Ferenc Erkel, 1844) loomisest on pidevalt kirjutatud kuni tänapäevani. Ungari rahvuslikul palvel, nagu nad oma hümni kutsuvad, on oma lugu. Mis ei muutu, on sellega seotud emotsionaalne suhe.
2011. aastal lisati Ungari põhiseadusesse punkt Ungari hümni kohta. 2012. aastal, kui põhiseadust muudeti, sai hümni esimesest reast, "Jumal õnnistagu ungarlast", Ungari moto.
Kõik see on tugevdanud ungarlaste õigustatud püüdlust jääda truuks helilooja Ferenc Erkeli algversioonile. Hümnist on levinud erinevad seaded. Igal aastavahetusel kõlav hümn erineb originaalist. Helilooja Ernő Dohnányi kirjutas omal ajal hümnile oma arranžeeringu muutes sellega Erkeli muusika iseloomu ning distantseerides end Kölcsey hümnilisest üksindusest. 1840. aastate rahvusmuusikas valitsenud paljusõnalist maitseeelistust võib täheldada ka hümnis. Ferenc Kölcsey luuletuse "Hymnusz" intiimse palvemeeleoluga sobitusid paremini väiksem, peamiselt keelpillidest koosnev orkester ning eel- ja järelmängus kõlavad kauged kellad.
Selles vaimus on Erkeli hümni viimase paarikümne aasta jooksul mitu korda ette kantud nii kontsertidel kui ka salvestustel. 2013. aastal valmis Ungari Olümpiakomitee tellimusel sümfooniaorkestriga MÁV autentne orkestriversioon, mis sobitub ka rahvusvaheliste spordivõistluste ajalisse raami. 2020. aastal valmis hümni salvestus kõigile lauldavas versioonis, esitajaiks Budapesti Filharmoonia Ühing ja Ungari Riigiooperi koor. Rahvusvahelisel areenil võib Ungari hümn olla algsel kujul laialt tuntud. 2023. aastal, hümni teksti 200. aastapäeval otsustas Ungari riik, et on aeg pöörduda tagasi Erkeli algse versiooni juurde, jäädes truuks Ungari rahvushelilooja tahtele. Helilooja soovi kaitseb ka põhiseaduses sätestatu: "Ungari hümn on luuletus pealkirjaga "Hümn", mille autor on Ferenc Kölcsey koos Ferenc Erkeli muusikaga".
