Režissöör Ildikó Enyedi film „Silent Friend” („Csendes barát”) võitis Veneetsia filmifestivalil kuus auhinda, sealhulgas sai Šveitsi näitlejanna Luna Wedler Marcello Mastroianni auhinna parima uue näitleja kategoorias. Auhinnatseremoonial tänas Wedler Enyedit koostöövõimaluse eest, nimetades teda „uskumatuks naiseks”, kes inspireerib teda „nii naisena kui ka režissöörina”.
Lisaks pälvis film veel mitmeid auhindu:
- FIPRESCI auhind parima filmi eest peavõistlusprogrammis
- Interfilm auhind, mis antakse usunditevahelise dialoogi edendamise eest
- Üliõpilaste žürii auhind silmapaistva kunstilise väärtuse ja eristuva visuaalse stiili eest.
- Parim film – CinemaSarà auhind kunstiliste omaduste eest
- Edipo Re kaasatuse ja jätkusuutlikkuse auhind
- Green Drop auhind, millega tunnustatakse filme, mis rõhutavad ökoloogilisi väärtusi ja jätkusuutlikkust
Ildikó Enyedi film „Silent Friend” loob tundliku ja filosoofilise paralleeli inimeste ja taimede vahel. Film räägib kolme eraldi lugu, millest igaüks kujutab inimese ja taime esialgset kohtumist – hetki, mil kaks radikaalselt erinevat tajuvormi lühikeseks ajaks ühenduvad. „Silent Friend” keskmes on majesteetlik hõlmikpuu (Ginkgo biloba), mis võib elada kuni 1000 aastat. Filmis mängivad Tony Leung Chiu-Wai, kes sai 2023. aastal Veneetsia filmifestivali elutööpreemia, Luna Wedler, Enzo Brumm, Léa Seydoux, Johannes Hegemann, Sylvester Groth, Rainer Bock ja Martin Wuttke. Stsenaariumi kirjutas Enyedi ise.
Kuigi filmi kirjeldatakse lüürilisena, rõhutas režissöör, et Veneetsia linastuste ajal hinnati ka filmi varjatud huumorit. „See on lüüriline teos, kuid publik mõistis selle sügavaimat tähendust, reageerides huumorile. See tähendab, et nad said aru,” ütles Enyedi enne auhinnatseremooniat.
Filmi teema üle arutledes ütles Enyedi, et kogu Euroopa kultuuritraditsioon räägib inimeste ja looduse eraldatusest ning igatsusest taasühenduda. „Sageli oleme uhked, et oleme loodusest kõrgemal, või igatseme loodusesse tagasi pöördumist. Kuid see tajutav üleolek muudab meid üksildaseks.”
„Kui me laskume veidi allapoole ja näeme end ühena paljude seas – mitte aga alandatuna –, muutub elu talutavamaks, vähem neurootiliseks ja võib-olla hävitame ka oma keskkonda vähem.” Ta rõhutas, et „Silent Friend” on üleskutse teadlikkusele: „Sellel planeedil elab palju keerukaid olendeid. Isegi kui me ei näe maailma nii, nagu nemad seda näevad, on nad siin, jälgivad meid ja neil on oma arvamus.”