Kaks Nobeli preemiat Ungari teadlastele

Nobeli meditsiinipreemia sai sel aastal Ungari päritolu teadlane Katalin Karikó, koos kolleegi Drew Weissmaniga. Katalin Karikó on esimene Ungari naine, kes selle maineka auhinna sai. Karikó ja Weismann avastasid, kuidas muuta valkude valmistamiseks juhiseid kandvat mRNA-d viisil, et see takistaks ühtaegu põletikureaktsiooni teket, kuid rakku jõudes valmistataks selle alusel tavapärasest rohkem valke. Teadlased kirjeldasid nüüd pandeemiale piiri panna aidanud avastust juba 2005. aastal ilmunud töös. Toona sai see aga võrdlemisi vähe tähelepanu. Nende töö mRNA uurimisel võimaldas aga koroonapandeemia alguses luua uued vaktsiinid enneolematu kiirusega. Värskete nobelistide leidudele tuginevad nii Moderna kui ka Pfizer-BioNTechi vaktsiinid. Nende vaktsiinidega viiakse organismi mitte nõrgendatud viirus nagu varem, vaid tükike mRNAd – molekuli, mille tavapärane roll rakus on viia geneetiline info DNA-lt ribosoomi, kus selle info põhjal luuakse juba vajalikud valgud. Koroonavaktsiinides kasutati seda hoopis immuunreaktsiooni esile kutsumiseks. Samas enne pandeemiat nähti selle tehnoloogia põhilist potentsiaali vähiravis ning needki arendused jätkuvad.

Nobeli füüsikapreemia läks aga Ungari päritolu Ferenc Krauszile. Ta sai preemia koos kolleegide Pierre Agostini ning Anne L'Huillier'iga, seda katsemeetodite eest, mis on andnud inimkonnale uusi vahendeid aatomite ja molekulide sees olevate elektronide maailma uurimiseks. Nad leidsid viisi, kuidas luua ülilühikesi (attosekundilisi) valgusimpulsse, mille abil saab mõõta kiireid protsesse, milles elektronid liiguvad või energiat muudavad. Elektronide maailmas toimuvad muutused mõne kümnendiku attosekundi jooksul – attosekund on nii lühike, et neid on ühes sekundis sama palju, kui on olnud sekundeid universumi sünnist saadik.
Laureaatide katsed on andnud nii lühikesi valgusimpulsse, et neid mõõdetakse attosekundites, mis näitab, et neid impulsse saab kasutada aatomite ja molekulide sees toimuvate protsesside kujutiste saamiseks. Laureaatide panus on võimaldanud uurida protsesse, mis on nii kiired, et neid polnud varem võimalik jälgida. Avastuste võimalikke rakendusi on paljudes erinevates valdkondades. Näiteks elektroonikas on oluline mõista ja kontrollida, kuidas elektronid materjalis käituvad. Atosekundilisi impulsse saab kasutada ka erinevate molekulide tuvastamiseks, näiteks meditsiinilises diagnostikas.

 

Fotod: Geberle Berci, Alexandra Beier