Järelehüüe Ivar Sinimetsale

In memoriam Ivar Sinimets

07.10.1952 – 04.08.2025

Sügava kurbusega võtsime vastu teate ungari kirjanduse tõlkija, uurija ja vahendaja, keeleõpetaja ning suure ungari sõbra Ivar Sinimetsa lahkumisest.

Võrumaa poisina Tartu ülikooli soome-ugri keeleteadust õppima asunud noormees jõudis 1970. aastate alguses Budapesti Eötvös Lorándi teadusülikooli ungari keele ja soome-ugri keelte erialale. Juba õpingute ajal paistis ta silma oma pühendumuse, täpsuse ja suure armastusega ungari keele ning kultuuri vastu.

Lõpetanuna pühendas Ivar aastakümneid oma elust meie hõimurahva kirjanduse uurimisele, tõlkimisele, interpreteerimisele ja eesti publikule vahendamisele. Ivari tõlkes on jõudnud eesti lugejateni mitmed märkimisväärsed ungari kirjanduse näited. Samuti jäävad teda meenutama kirjandusteoste põhjalikud saatesõnad ning tutvustused.

Pikalt töötas ta ungari keele lektorina Tallinna ülikoolis ning andis huvilistele pühendunult ungari keele tunde juba alates 1980. aastatest. Ivari keeleõppematerjalid ja sõnavarakogud on õpilastele siiani meelde jäänud ja olnud heaks tugimaterjaliks hilisemas elus. Töö tulemusena sündis ungari keele õpik ja hiljem teadusmagistri töö, milles võrdles erinevate ungari keele õpikute ülesehitust ja metoodikat.

Ivar Sinimetsa suurteoseks kujunes 2014. aastal e-raamatuna ilmunud „Ungari kirjandus mitteungarlasele”. Väljaanne, mis oma kirjandusloolise käsitluse kõrval pakub hulgaliselt tõlkenäiteid ning selgitab ungari tüvitekstide olemust. Teos on ammendamatu allikas kõigile neile, kes soovivad saada eesti keeles madjarite kirjandusest lühemat või põhjalikumat ülevaadet.

Lisaks sellele oli Ivar silmapaistev suuline tõlk. Temale usaldati kõrgete külaliste ja delegatsioonide saatmine riigivisiitide ajalgi.

Ivari tööd ja ellusuhtumist iseloomustas täpsus ja korrektsus. Väga hea keeleoskajana suutis ta oma tõlgetes teksti mõtte edastada nüanssideni.

Vaatamata oma sissepoole ja kohati isegi salapärasele loomusele, suutis Ivar oma töökuse ja Ungari-armastusega jätta Eesti hungaroloogia lukku sügava jälje.

Tõlkija Tiiu Kokla meenutab Ivarit kui tuumakat meest, kes tegi tõsist tööd ja oli süvitsi ungari kirjanduse ja keele lainel.

Literaat Urmas Bereczki, kes mäletab Ivarit juba ühisest õpingute-ajast Budapestis ja kes instituudi omaaegse juhatajana temaga korduvalt koostööd tegi, nimetab teda üheks paremaks kui mitte parimaks ungari kirjanduse tundjaks Eestis.

Ungari kultuuriesinduse esimene juhataja Anne Hütt meenutab Ivarit kui hästi korrektset, peensusteni täpset isikut, mis paistis silma nii tema töödes kui ka maitsekas riietuses. Ta oli esteet, kes hoidis omaette, ent käis aeg-ajalt ungari sõprade koosviibimistel. Seal säras ta oma hea huumorimeele ja mõnusalt sarkastiliste ütlemistega.

Ivariga nii tõlkijana kui Eesti-Ungari Seltsi tegevuse kaudu pikalt kokku puutunud Mall Hellam kirjutab järgnevat: Ivar Sinimets oli eriline nähtus Eesti kultuuriloos – vaikne, ent määratult viljakas loov jõud. Tema panus ungari kirjanduse mõtestamisse ja vahendamisse eesti lugejale oli hindamatu, ehkki ta ise eelistas jääda rambivalgusest kõrvale. Tema tõlked, toimetused, keeletunnid ja monumentaalne, ent samas poeetiliselt varjatud monograafia „Ungari kirjandus mitteungarlasele” moodustavad pärandi, mis on otsekui komeet: haruldane, särav, sügavalt isiklik. Eesti hungaroloogia ei ole pärast teda endine – tema nimi jääb selle kaardi peale igavesti.

Tallinna ülikooli omaaegse töökaaslase Annekatrin Kaivapalu mälestusi: Lektorina oli Ivar väga armastatud: oma ala suurepärase asjatundjana piisavalt nõudlik, aga samas üliõpilastega arvestav. Ungari keele ja kultuuri huvilisi ei ole kunagi olnud palju, aga nad on alati olnud väga pühendunud. Nii mõnigi on meenutanud, et oli ungari kirjanduse loengutel üksi või mõne kaasüliõpilasega kahekesi, aga seda põhjalikumad teadmised sai. Soome keele rühmadesse oli tung seevastu suur. Ivar ei raatsinud kellelegi ära öelda ja nii ulatus üliõpilaste arv tema rühmades sageli seitsmekümneni. Ivar eelistas mõlema keele puhul enda koostatud õppevara ja nii saidki alguse ungari keele õpik ja ungari kirjanduse ajalugu mitteungarlastele. Tema teadmistest ja kogemustest oli palju kasu ajakirja „Lähivõrdlusi. Lähivertailuja” toimetuskolleegiumis, kus Ivar Tallinna Ülikooli esinajana aastaid tegutses.

Kolleegid mäletavad Ivarit särava erudiidina, kes suhtus kõikidesse enda ümber harva nähtava viisakuse ja lugupidamisega ning tundis nende vastu siirast huvi. Ta oli kolleeg, kellele võis alati kindel olla ja kelle toele loota mistahes küsimustes.

· Ivar Sinimetsale omistati 2015. aastal ungari keele ja kirjanduse tutvustamise ning õpetamise eest Eestis Ungari Teeneteordeni Rüütlirist.

Tallinna Liszti Instituut – Ungari Kultuuri Keskus

Eesti-Ungari Selts

Endised kolleegid Tallinna Ülikoolist

Ajakirja "Lähivõrdlusi.Lähivertailuja" toimetus ja toimetuskolleegium